Monday, April 18, 2011

19.04. 0:33

Mõned minutid tagasi avastasin ühe kena loo - The Kooks/By My Side. Siis lugesin huvitavat teksti unehalvatusest ehk uneparalüüsist, mis on esinenud minu elus juba mitu korda. On ju hyvitav teada, millega tegu on. Koppin siia seda teksti ka.

unehalvatus.png


UNEHALVATUS EHK UNEPARALÜÜS

Unehalvatus on seotud halvatusega une ajal, mis võib olla seotud narkolepsiaga, katapleksiaga ning hallutsinatsioonidega. Neuroloogid ja psühholoogid väidavad selle olevat sarnase ilminguga, mis toimub REM-une perioodis. Seda loetakse ka psühholoogiliseks haiguseks ning mitmel pool peetakse seda ka üheks migreeni sümptomiks.

SÜMPTOMID

Füsioloogiliselt on unehalvatus tihedalt seotud halvatusega, mis ilmneb REM-unes, mis on nimetatud REM-halvatuseks. Unehalvatus ilmneb siis kui aju ärkab REM-unest, kuid keha halvatus kestab edasi. Halvatus kestab mõnest sekundist kuni mõne minutini. Halvatuse ajal võivad inimesed kogeda paanikat või näha hallutsinatsioone. Hallutsinatsioonid võivad olla hirmutavad ja luupainajalikud ning võivad luua inimeses ohu, hirmu ning paanikatunde. Need hallutsinatsioonid on isikute jaoks väga hirmutavad, sest need, mida nad näevad on väga reaalsed. Nägemuste ja hallutsinatsioonide pool une paralüüsis võib inimest segadusse ajada ning inimesed võivad kogemust nimetada kas uneks või täiesti normaalseks nägemiseks, kuna asjad mida hallutsinatsioonis nähakse, on kõrvuti tavaobjektidega. Mõned teadlased väidavad, et ufode või vaimudega kohtumisi nähakse sageli just une paralüüsi ajal.

Unehalvatust seostatakse tihti ka kehaväliste kogemustega.


PÕHJUSED

REM-halvatus esineb REM une ajal selleks, et inimesed ei teeks liigutusi järgi, mida nad unes näevad. Madal melatoniini tase ajus pärsib närvirakkudes impulsi edasikannet ning kui REM-uni läbi saab, siis ei suudeta halvatust niipea lõpetada.

Tihti on unehalvatust inimestel, kes põevad narkolepsiat. On ka märgatud, et unehalvatust esineb rohkem aafrikast pärit inimestel kui kaukaasia päritolu inimestel. Samas on ka täheldatud, et paralüüsi tekkele aitavad kaasa: • Magamine selili, nägu üleval pool • Ebaregulaarne magamine, unepuudus • Suurenenud stress • Suured muutused elus/peres/keskkonnas • Õudusunenäod, mis eelnevad uneparalüüsile






Minu arust on magamine üldse kõige parem osa päevast. :D Unes näen tavaliselt seda, mida päriselus ei juhtuks. Unes on võimalik kõik. Isegi olla hullupööra õnnelik, mida paraku reaalsuses ma pole. Unenäos olen ma vähemalt keegi ja inimesed märkavad mind. Vahepeal enne magamaminekut ma mõtlen, kui tore oleks panna silmad kinni ja rohkem neid mitte avada. Ja magada igavesti.


No comments:

Post a Comment